Neoonmust
kujuta etteteisipäev, märts 08, 2005
koledad inimesed
ma lihtsalt pean sellest kirjutama. siis võin ära unustada, nagu mingi igava konspekti, mida kunagi ei kavatsegi lugeda. aga teadmine, et ma ei ole seda endast päris mööda lasnud, vaid et see on olemas, aitab mälestusi kergemalt kaotada. siis ei pea neist enam ise kinni hoidma.
kui väljas on nii külm, et hoolimata sellest, et ühistransport võib väga koledasti haiseda, tahad, et see buss kohe tuleks ja su koju viiks. ja siis see buss tulebki ja haisebki piisavalt halvasti. ja seal on üks tüüp, kelle panus su haistmismeele ärritusele on ilmselgelt liiga suur. tüüp istub kössis oma tooli peal ja tal on veel rohkem halb kui kõigil neil, kes talle hukkamõistvaid pilke saates oma nina viimse võimaluseni krimpsutavad. ehkki on ta ilmselt saavutanud selle taseme, kus teised ja nende arvamus enam absoluutselt korda ei suuda minna ning võibolla tingitult inimese hämmastavast võimest kõigega harjuda, ei märka ta ka seda lehka, mis teda saadab. aga ta käed on kuradi külmunud! ta näpud on paistes, ja nad ei liigu enam normaalselt. ta põrnitseb neid ja üritab neid dünaamilisemaks muuta. väsinud nukker pilk seisab sõrmedel, mida ta mudib.. ta ei peagi neile inimestele seal bussis korda minema. meil kõigil on õigus endale ise olematuid probleeme tekitada ja end nendega vaevata nii, et muu jaoks enam aega ei jää.
aga mul on tõesti kuradi kahju. ma tahaks anda talle oma kindaid. aga mul on mingid tobedad nahksed sõrmikud, mis ei veniks kuidagi, tõesti mitte kuidagi ta külmast paistes ja jäätunud sõrmede ümber. ja nii ei tee ma midagi. nii ei ütle ma midagi. mul on lihtsalt kahju, et ma ei tulnud täna oma suurte labakutega. ja kui tuleb minu peatus, siis ma lähen maha, ja ma tean, et see buss ei sõida enam kaugele ja üldse on kell nii palju, et peagi lõpetab ühistransport töö ja väljas on kuradi külm ja ehkki mulle meeldiks mõelda, et sel mehel on koht, kuhu sooja minna, siis tegelikult vaevalt ju.. ja kui ta peaks väljuma enne lõpppeatust, siis iga teine tüüp seal bussis hingab kergendatult, et see haisev tropp nende vaateväljast kadus. inimesed on koledad. nad lähevad oma koledatesse kodudesse ja vinguvad, et bussid haisevad ja vinguvad, et nende soojad kodud on koledad.
ja ehkki ma tean, et näppude külmumine ei ole meeldiv isegi siis, kui sa ise neid külmetad, kasvõi sellepärast, et otsustad pakasega kuhugi pildistama minna ja unustad end sinna ja kui sa kohe-kohe kuhugi sooja saad, siis kõik sind su hetkeks jahtunud sõrmede pärast poputavad ja kuuma kakaod toovad. isegi siis sa tahad, et su näpud poleks külmunud. ja ehkki see tüüp läks mulle korda, ei jaga ma ju täna prükkaritele kindaid või kuuma teed.. ma lihtsalt kirjutan, et see häiris mind. ja olen ka kole inimene.
******
märts 2005 aprill 2005 mai 2005 juuni 2005 juuli 2005 august 2005 september 2005 oktoober 2005 november 2005 detsember 2005 jaanuar 2006 veebruar 2006 märts 2006 aprill 2006 august 2006
