Bussi aknaklaasil on A4 formaadis kleeps, mis ütleb:
"Me saamegi pappi!
Falck maksab hästi
soodustusi on palju
chill graafik
elukõva karjäär, kui tahad
ja oma sprodiklubi ruulib täiega."
Falck on pop ja noortepärane (vaata ka: mustad, punase logoga, kahtlaste lõigetega naisturvade kostüümid ja meesturvade soengud ja nende jalavarje märka ka). Ilgelt pappi ja ilgelt karjääri saab. Ilgelt. Karjeristidest rikkad turvad.
*
Puutun viimasel ajal teatud ärialaste suhete tõttu kokku lõpetajatega. Keskkooli ja põhikooli omadega. Nad on kõik hullult õnnelikud, et see crap läbi saab. Neil on mingi optimistlik, lapselik, naivistlik ja nummi sära silmades justkui hakkaks nad kohe hullult igast suuri ja vägevaid asju tegema. Kõik sitt, mis neile seni osaks on saanud, on olnud neist sõltumatu ja kellegi teise süü.
*
Ja siis nad jõuavad ülikooli ja saavad suureks. Pettuvad ja kibestuvad omamoodi, sest kõik see sitt, mis nüüd osaks saab, on ainult nende endi süü. Kui päris aus olla, ei saa isegi niimoodi päriselt ja üleni enam neid fuckin' vaeseid vanemaid ka süüdistada, kes võibolla ei võimalda õppida kus iganes või on põhjuseks ülikooli kõrvalt tööl käimisele.
*
Küsi oma vanematelt, mis nad kahekümneselt arvasid endist kahekümne aasta pärast olevat.
*
Mul on hullult hea meel, et mu vend sai sellise tunnistuse, millega tal on võimalik sügisel aasta vanemas klassis olla.
*
Ikka et karjääri ja pappi saaks teha.