Neoonmust

Why do we do what we do? Tegelikult olen ma isekas. Ma tahtsin selgust, miks ma oma aega raiskan nii, nagu ta kulub. Või veedan nii, kuidas ta väärtustub. Miks just see saab tehtud või teine jääb tegemata? Jälle mingid alateadvuse prioriteedid või siis hoopis eesmärgilagedus?
Ma teen imelikke asju oma ajaga üha enam.
*
Elu põletama ja läbi põlema - miks see tulega seotud on?
*
Miks peab kõigest lugusi rääkima? Nii palju dramaatilisust, draama sõnast tegema. Ma ei taha neid lugusi kogu aeg. Mitte selles ei ole asi, et liiga palju on halbu lugusi, vaid liiga palju tarbitakse head oskust kõigest sitast ja igavusest ja mõttetusest huvitavaid lugusi rääkida. Asju ümber lugudeks rääkida, nii et moonutus saab vaid subjektiivsuse nime. Nii, et tegelikkus jääb napiks ja kõigest saab lugu aka räme moonutus ja ebakorrektsete hinnangutega abstraheerimine.
*
Mul käis nädal aega pea tohutult ringi. Lihtsalt. Niisama. (Nüüd on fine). Ja me rääkisime Krissuga reaalsustest. Mind jäi kummitama mõte reaalsusest, mis on tegelikult ebareaalne, aga piisavalt palju meeldivam, et sinna pageda. Hirm vastupandamatust soovist sinna pugeda ja unustada, et tegelikkus on teine. Ja siis kuskilt maalt ju enam ei ole.
Sa ei taha, et aeg rikuks ähmastades kaunite hetkede ilu, sa isegi ei taha, et tal oleks vaja tervendada katkiseid hetki.
*
Hirmsasti pageda meeldiva sisse.
*
Ma tahan, et mind usaldataks hoida rohkem, kui sa näed, et mina hoian sind.