Neoonmust

Mis tähendab, et ei viitsi? Meil on osakonnas üks õppejõud, kes uudishimuliku ja üllatunud häälega küsib nii. Aegajalt.
Ei viitsi on siis, kui sa midagi jätad tegemata, ehkki tead, et see oleks kena või õige või huvitav või hea, aga sa pole seda teadmist piisavalt ära tunnetanud, et teda tõsiselt võtta.
*
Einstürzende Neubauten. Perpetuum Mobile. Sel plaadil on lugu: Ein leichtes leises Säuseln.
Ma ise ei oska absoluutselt saksa keelt. [kaiine aaaanung] noh! Aga inglise keeles peaks need sõnad tähendama asju nii:

A Whisper Light and Low

I’m on the run from outraged masses
Across the wilderness I came to the end
I am waiting at the entrance for a long time now dumb and without a plan

First there is a storm
But you were not carried along
Then there is an earthquake
But you are also not involved
From below I will fiercely pull on the roots
Until the upper world should move

Col de ma ma daqua
A whisper light and low
A voice of floating silence

And if there were tremendous waters
I know you wouldn’t partake in any more floods
Even if it rains meteors today
You are just not taking part
I will fiercely pull all twenty-two roots
Until the upper world should move
I raise my voice against it
Till out of the whisper the answer wafts to me
*
Kas asjalikkusest sünnib ühel päeval asjalik rõõm?
*
Kunagi ammu ütles Kristjan: „Ei, Triin. Mitte seda ei tule õppima minna, mida sa tahad, vaid seda, millele sul natuke annet on.“
Tohutul hulgal inimesi on tegemas asju, millele neil rohkem või vähem annet on. Nad on seda õppinud ka. Tohutu andepuhang hõljub kusagil. Tohutu. Nägid?
*
There is a place around the corner
Where your dead friends live...
*
Miguel rääkis üks päev pikalt ja huvitavalt asjadest, millest on hea nii metsikult kinni hoida, et need ühel hetkel su alla neelavad. Selles mõttes, et kõik, millest tingimusteta kinni hoida, hoiab ohjes hoidjat ega ole enam hoitu.
Let go.
Ja Terje rääkis, et inimesed, kellel midagi kaotada ei ole, on hirmsad.
Hirmus on mitte millestki kinni hoida.
*
The Place of Nothing. No thing.
(no smoking = mitte suitsetada => no thing = mitte asjatada)
Kõik on mateeria ja kõik on asi. Asjatamata ei ole midagi.
*
Kui buss hilineb. Võibolla läheb ainult 20 minutit mööda ja sul pole mingit põhjust enam arvata, et ta hilineb, vaid sa tead, et ta jäi tulemata.
Igast muid asju võib ka tulemata jätta. Lihtsalt ei juhtugi. Ehkki peaks või võiks. On üks hetk, kui sa tunned, et now or never. Edasi on ainult never.
*
Mis on see äge, mille jaoks Sa kõiki neid asjalikke asju teed? Mis paneb Su rääkima aegadest, millal kõik on paika loksunud?
Sa oled igiliikur.
Kuni hetkeni, mil Sa küsid endalt: „Kas ma tahan, et kunagi üldse jõuaksin sinna, mille nimel ma tõmblen?“ Hetkeni, mil Sind tabab hirmuhoog, põhjendamatu foobia, et kui see miski müstiline äge, ei ole seni veel saabunud, siis äkki on tal hilineva bussi sündroom.
Nüüd lased Sa minna. Kõigel. Sest edasi on ainult never.
Mitte asjatada ja edasi ei ole mitte midagi.
Sa võid küll teada, et see või teine oleks kena või õige või huvitav või hea, aga Sa ei tunneta seda teadmist piisavalt, et teda tõsiselt võtta. See või teine jääb tegemata. Sa ei viitsi. Enam.
*
Sa kadestad elujanu. Sa mäletad veel sellest ammutatud energiat. Aga Sina oled väsinud.
See ei tähenda, et Sa nüüd kohe nööri kaela paned või katuselt alla hüppad või rööbastele pikali heidad või vanni sukeldud, et viimast korda sügavalt sisse hingata või kõik tabletid, mis kodus on, korraga ära sööd.
Aga vaikselt hakkad Sa ennast tapma. Kõigepealt kaotad vajduse ennast pakendada ja hoida, säilimaks sajaseks. Sa ei saa enam kunagi aru saada, mis kasu on tervislikest eluviisidest, nagu kolesteroolivaba soe ja tasakaalustatud toit, mõõdukas tervisesport, regulaarne kosutav uni, ilmale vastavad riided. Sa ei pane tähelegi, et kangelased, kes Sulle meeldivad, on erinevatel põhjustel noorena surnud. Sa hakkad suitsetama või jooma või mingeid asju tarbima. Faktid elust, nagu näiteks see, et Su isa on kusagil vist alkohoolik ja Su õe kunagine sõbranna suri omandatud immuunussüsteemi puudulikkusesse, kaotavad traagilisuse.
Sa ei vingu enam. Ainuke asi, mis Sind vahel häirib, on see, et Sind ei häiri.
Sa tahad korraks läbinisti joovastuda. Kogeda tundmatuid reaalsusi, kui nad peaks meeldivad olema, isegi kui neid tegelikult ei ole.
Sa otsid.
Ja kahetsust ei ole.
Mõnes mõttes saad Sa tohutult vabaks. Mõttetud kohustused ei saa Sind kohustada ega ohjata, sest Sa ei usu neisse. Inimesed ei vormi Sind liialt, sest Sa ei võta neid enam kunagi eriti tõsiselt.
Sa ei taha karjääri. Kindlustatud turvalist tulevikku. Eduvalemi edutut maad. Peret. Lapsi. Autot ja maja. Kallimat. Regulaarset seksi. Sõpradest saab varsti pohhui.
Sa hakkad Piiblit lugema. Sa uurid välja, kes on mormoonid ja millesse usuvad krišnad.
Seltskonnad ei paelu ja intriigid jätavad Su külmaks.
Sa avastad kaugeks jäänud tuttavaid sulle msn-is pihtimas.
Sa kuuled end endale ütlemas, et tegemist on talvemasendusega või kevadmasendusega või sügismasendusega ning varsti hakkab kõik jälle taas särama. Aga siis Sulle meenuvad bussid.